судьба

58 (род. п. мн. ч. судеб и судеб) С ж. неод.

1. saatus, elutee, osa, ettemääratus; счастливая \судьбаа õnnelik saatus, \судьбаа человечества inimkonna saatus, судьбы мира maailma saatus, удары \судьбаы saatuselöögid, верить в \судьбау saatust v saatusesse uskuma, покориться \судьбае saatusele v saatuse tahtele alistuma, благодарить \судьбау saatust tänama, винить \судьбау saatust süüdistama, жаловаться на свою \судьбау oma saatuse üle kurtma, связать свою \судьбау с кем oma saatust siduma v eluteed ühendama kellega, разделить \судьбау кого kelle saatust jagama, kelle saatusekaaslane olema, решать чью \судьбау kelle saatust v elu korraldama, не \судьбаа pole (saatusest) antud v määratud, saatus pole võimaldanud, \судьбаа улыбнулась кому õnn naeratas kellele, \судьбаа свела кого kes said saatuse tahtel kokku, keda viis saatus kokku;

2. (обычно мн. ч.) arengulugu, arengutee; судьбы русской литературы vene kirjanduse arengulugu; ‚

игра \судьбаы saatusemäng;

перст \судьбаы saatusesõrm;

ирония \судьбаы saatuse pilge;

искушать \судьбау saatust proovile panema;

на произвол \судьбаы бросить v покинуть saatuse hooleks jätma;

от \судьбаы не уйдёшь kõnekäänd saatuse käest ei pääse;

волею судеб saatuse tahtel;

какими судьбами kõnek. mil moel, kuidas, mis imeväel, kuidas imet (sa siia said), mis sind (teid) siia tõi